Töö otsimine tõi kaasa igasugu.. huvitavaid asju. Eelmisel nädalal viisin cvsid päris mitmesse kohta, võib öelda, et enamvähem kõik kohvikud, restoranid ja baarid on saanud mu cv. Avastasin, et see pole ainult hea.. Päris mitmes kohas võttis mu cv vastu mitte manager vaid mõni töötaja. Ühel päeval siis olin just tagasi jõudnud oma cv-retkelt, kui kuulsin, et minu telefonile tuli sõnum. Mõtlesin, et ohhhooo, äkki kutsuti kuskile proovipäevale. Lähen siis lugema, mis saadeti ja tuli välja, et ühest kohvikust, kuhu andsin oma cv oli see töötaja, kes mu cv võttis, vaadanud sealt mu kontaktandmed ja saatnud mulle sõnumi, et olin nii tore ja kena, et kas ma ei tahaks temaga teed jooma minna.. No tere-tore, seda ma küll nüüd ei oodanud. Ta otsis mu Facebookis ka üles ning hakkas mulle kirjutama, ütlesin talle kohe: "Väga tore, aga ma olen juba kinni." Selle peale kostis, et pole lugu, saame sõpradeks, siis mõtlesin, et no olgu, võtan ta sõbrakutse siis vastu.. Polnud heamõte.. Sain omale stalkeri.. Ta kirjutas mulle koguaeg, tahtis igalepoole viia, aga nagu ikka järgisin ema õpetust: "Ära istu võõraste autosse!" Seega keeldusin viisakalt, mille järel ta läks mu peale närvi ja ütles, et ma koguaeg otsin vabandusi, et temaga mitte koos olla.. No mida.. Kuhu siis jääb see "oleme sõbrad"? Viimased paar päeva pole ta Õnneks midagi kirjutanud, seega kui ta umbes nädalajagu ei kirjuta, kustutan ta vaikselt sõbralistist ära ja saan oma elu rahulikult edasi elada. Vahepeal olin ikka tõsiselt mures sellepärast, sest talle oli ju ka teada mu aadress.. Õhtuti igaksjuhuks enne magama jäämist kontrollisin üle, et ega ei seisa tänavapeal kuskil tema BMWd (Facebookis nägin sellest pilti, siis teadsin vaadata). Loodetavasti olen sellest jubedusest lahti :)
Naljakas lugu oli muidugi ka see, kui Kati sai ühelt Eesti poisilt kõne, et ega ta ei tea, kes oli see 20ne Eesti tüdruk, kes viis cv ühte pitsarestorani. Tuli välja, et Katil töötab seal üks tuttav ning nad andsid sõbraliku soovituse mul viia CV ühte teise pitsakohta, mis just avati. Vähemalt ka positiivne pool :)
Üksõhtu koju jõudes oli toretore üllatus - elekter oli ära, meil olid suured plaanid, mis kõik teha ja siis pole elektrit..
Istusime siis küünlavalgel ja tegime süüa esiisade moodi ;)
Ja siis ükspäev käisime Penneyses, kus Triini mõtles, et ta on piisavalt suur tüdruk ;)
Olen nüüd paar päeva saanud abis käia seal, kus Kati töötab, sain tööd teha ja päeva päästa ;)
Ehk on võimalus ka ühe tüdruku koht endale saada, kui ta ära sealt läheb. Näis.
Homme lähen ühte teise kohvikusse proovipäevale , seal on mind ka paariks päevaks appi vaja.
Tobe tunne, et midagi kindlat ja püsivat tulekul pole.. Kõik lootused on sellel, et saan tolle tüdruku koha või siis äkki äkki tuleb midagi veel.
Muidu naudin elu, loen uut raamatut, sain oma Eragoni viimase osa LÕPUKS läbi :D, söön häid asju :)
Leidsime lilla lillkapsa :)
Ja tegin smuutit.
Olge paid!
A
