Käes on järjekordne pühapäeva õhtu ning novembrit on jäänud veel 2 nädalat :) See ainult rõõmustab mind! - aeg täitsa liigub. Kuigi olen tööl vaid mõned tunnid päevas, tundub ikkagi, et puhkehetki võiks rohkem olla. Samas ei saa kurta, sest mul on hea meel, et mul on midagi teha. Mul on tegelikult vedanud, et töö leidsin, sest siin väikses kohas on see tegelikult raske. Jah, töö on küll poole kohaga, aga siiski midagigi ning saan ka palju kogemust juurde :) Siin töötamine on hoopis teine, kui Eestis. Ma tõesti pean oma kestast välja ronima ja avatult suhtlema, märkan seda alles nüüd. Ja see on ainult hea :) Eriti kui ümber on vahvad inimesed, kes Sind iga hetk aidata saavad :).
Olen paar killukest oma töö kohta jaganud, aga mõtlesin natuke rohkem sellest kirjutada.
Töötan kesklinnas peatänaval pubis nimega Simon's place. Kodust on sinna jalaga astuda u 15 minutit.
Selline on ta väljast, seest on veelgi hubasem (pilte kahjuks ei leidnud interjöörist). :)
Kui 7 aastat tagasi siin käisin, töötas see koht 1-l korrusel, nüüd aga käib töö pea kõigil 4l korrusel. Kõige üleval on kontor, 3dal on meie ruumid, köök asub 2. korrusel ning all on beer garden ja pubi osa. Mina olen seal selline multitasker, kes tegeleb enamvähem kõigega. Vahepeal pesin nõusid, mõne päeva tegin sandwiche ja salateid ning hetkel olen kõige rohkem saalis ja leti taga. Algul mõtlesin, et ohh, olen ju töötanud restoranis ning see koht on veel väiksem, seega ülikerge saab suhtlemine olema. Võta näpust! Siin on inimesed hoopis teistsuguse suhtumisega ning esialgu olin ikka täitsa häbelik.. Praeguseks on ikka üpris lihtne, sest konkreetselt kehtibki suhtumine, et kliendid on külalised Sinu kodus. See on tore, et on palju püsikaid, keda Sa tõesti tead nimepidi ning tervitadki a la "Hei Chris, kuidas läheb! Pint Guinessi?"
Nagu arvata, on Guiness üks populaarsemaid jooke, kuid kui ma õigesti mäletan, siis õllekraane on meil seal 10, pluss veel pudeliõllesid jne.
Tööjuures valitseb alati lõbus õhkkond ning kõik on omavahel sõbralikud, NIII MÕNUS on töötada niiviisi! (: Alati on millestki rääkida, käib omavaheline tögamine jne.
Eile oli täpselt üks selline päev. Lõuna ajal läks paari minutiga ülikiireks, aga ometigi oli õhkkond pingevaba ning töö sai edukalt tehtud. Vahepeal käib seal üks mees oma lapselapsega. See tüdruk on hästi armas ja vahva. Tal on downi sündroom, aga sellest hoolimata on ta vägagi intelligentne neiu. Eile olid nad samuti seal, rääkisime juttu ning see neiu otsustas, et nüüd me oleme täitsa sõbrad ja tuli kallistas mind. :) Ning ta vanaisa ütles sellepeale, et ta alati ütleb, et ma olen väga ilus ja armas. No kas saab veel nunnum olla :)
Laupäeva õhtuti lähevad kõik magustoidud alt külmikust ülesse, sest pühapäeviti toitu ei serveerita. Ning nagu igal õhtul, hakkasime kahekesi seda külmkappi taha ruumi viima. Mina hoidsin üht ust lahti ning Simon lükkas külmkappi, aga nii suure hooga, et see lendama hakkas. Ühel hetkel näen, kuidas külmkapp on maaga 45 kraadi peal juba ning järgmine hetk ma juba lükkasin selle püsti, kuidagi lendasin külmkapi alla ja päästsi päeva.. :D Kõige humoorikam oli mõte sellest, et kooke seal sees polnud.. Sest ma poleks tahtnud näha Simoni naise nägu (kes on ühtlasi kokk seal), kui ta oleks teada saanud, et tema koogid on kõik lömastatud.. :D Hiljem sõime koos õhtust, nagu igal laupäeval kombeks :) I love traditions!
Üks päev tegin õunakooki,
teine päev nägin poes Jaagu & Teedu uut varianti ;)
Ning eile sõin mojito sorbetti, sees olid päris piparmündi ja laimitükid, yummmi! (:
Selleks korraks kõik!
Olge soojas!
A