Jällegi üks üles-alla nädal

Eelmine nädal algas suhteliselt kenasti - ilmad olid ilusad, sai toredasti aega veeta. Esmaspäeval käisin jälle TRXis ning tahtsin jälle korraliku trenninädala teha. Teisipäeval käisime rannas, aga veetsime natuke liiga hästi aega. Peale seda jäin korralikult haigeks ning ei saand terve nädala trenni teha. Hääl oli täiesti kadunud ning kolmapäeva öösel oli ikka korralik palavik ja vääägagi veidrad unenäod.

Peale rannaskäiku harjutasime natuke golfi ja käisime kohas nimega Edenvale.

Selline tõsiselt ilus koht siin Wexfordi lähedal.

Kolmapäev-neljapäev istusin siis kodus ja ravisin end ning reedel oli juba tervem tunne. Läksime Kati ja Triiniga ratastega sõitma. Tegime ikka korraliku ringi - lahkusime kodust 10.30 ning tagasi jõudsime pisut enne kl 5. Sõitsime 29,6 km. Niiet natuke ikka sain kehale trenni ka.

Laupäev ja pühapäev olid 2 viimast tööpäeva. Eneselegi ootamatult viimased, need olid ka viimsed piisad karikasse.. Vägagi stressirohked. Pühapäeval jättis boss mu ühe uue kokaga teenindama ning ise läks koju. Restoran oli täis ning kokk ei oskand midagi muidugi teha.. Seega õhtu jooksul oli meeletu pinge peal. Polnud hetkegi mõelda, lihtsalt töötasin nagu robot. Ning siis tuli välja, et boss oli end nii täis tõmmand, et tal oli täiesti kama, kuidas palgad saavad selle nädala eest makstud ning kuidas resto kinni saab. Täiiiiesti haige inimene.. Ma lihtsalt ei mõista kuidas saab nii hoolimatu olla esiteks oma töötajate suhtes teiseks oma ettevõtte suhtes, mis talle endalegi leiva lauale ju toob.. Täielikult tobe suhtumine.. Sellega sai minu mõõt täis.. Pingelangus oli lihtsalt nii suur, et nutt tuli vägisi peale.. Täna veel sain talt kõne, et kas täna saaks tööle minna, ütlesin, et eales enam oma jalga sinna ei tõsta.. Lihtsalt ei taha oma närve kulutada sellise inimese peale. Aga jah, vähemalt uus õppetund siiski. Ka selliseid asju peab ette tulema.

Varsti-varsti tuleb kohe uus post mu selle nädala suurseiklustest :)

Seniks Pai!
A

Elu on nagu Kirnu Linnanmäkil

See nädal on olnud üks suur karussell. Toimunud on nii palju, millega tuleb sammu pidada.
Kes pole Kirnu peal või üldse Linnanmäkil käinud siis siin on 2 videot, mis aimu annavad, kuidas selle peal on.
Video 1 ja Video 2
Õnneks või kahjuks on elu ja sellega kaasas käiv pikem kui see sõit. Samas see sõit on üks elukogemus.

Esmaspäev oli suur trennipäev - käisin jooksmas ning peale seda siis TRXis. See trenn oli algselt leiutatud mereväelastele väikeses ruumis treenimiseks ning on siin suhteliselt populaarseks treeninguks saanud. Trenni tehakse vastavalt kas nööridel või kummiga seina küljes.

Järgmised 2 päeva olid lihased niinii valusad, tänagi veel veidi tunda. Täna käisin taas jooksmas. Seni suurim pingutus, parim tulemus. Motivatsioon veelgi enamaks on olemas! 

Teisipäev oli üks pikk, tore ning samas ootamatu päev.

Hommik algas pool 9 ning natuke 9 läbi olime teel Wicklow'sse vaatama profi golf. Mäng aga venis nii pikale, et jõudsime tagasi alles kell 5. Samas oli huvitav ning sai värsket õhku hingata ja jalutada.

Kõndisime siis sabas ühel seltskonnal, kes omavahel mängisid. Nende seas mängis ka mu sõbra Grahami vend. 

Peale koju jõudmist tuli kiirelt end valmis panna siis suureks photoshootiks :)

Pilte näeb siit.

Pildid on tehtud Grahami teise venna poolt.

Õhtul käisime Divergent'i ("Lahkulööja") vaatamas. ÜLIIIIIhea film! 

Rohkem polegi midagi hetkel..

Olge paid!

A

Aprill-aprill

Peaaegu juba ongi käes aprilli keskpaik, aeg läheb ikka uskumatult kiiresti.. Oleks siis nii ajaga, nagu Horace Slughorni liivakellal - kui seltskond ja vestlus on head, voolab liiv aeglaselt.

Viimasel ajal jookseb aga elu nii kiirelt. Nüüd mõtlesin siis natuke jälle endast märku anda. Tööl käin nagu ikka nädalavahetustel. Eile juhtus ime - boss teatas mulle juba eile, mis kell järgmine nädal tööle minema pean. Varem sain mõnikord 1 h etteteatamist... 

Hetkel veel ootan ühest teisest kohast kõnet, et ehk saan minna proovima ning siis ehk ka töö väljavahetatud.

Triini käib ühes kunstiringis ja nii hästi on õppind joonistama, siuke tunne, et läheks ise ka õppima :)

Iirimaal tähistatakse emadepäeva juba märtsis. Triini tegi sellise armsa kaardi :) Päris selline kommertspäev on siin, kõik käivad väljas söömas ning kord aastas tuleb ka meelde, kui hea, et ikka ema on. Üle-eelmine neljapäev vaatasin siis pisikese nunnu Hannah' järgi. Mängisime kukut, tegime kukerpalle ja joonistasime. Ülivahva plika :)

Sain endale vinksid lillepapud :)

 Ja ükspäev vaatasin, et ohhooo Eva-Lottal on pilt Iirimaal üles pandud ning võtsin taga ühendust ja siiiis läksime tegime üks pidu :D Ülivahva oli, eriti kui saad eesti neiuga välja minna, kahekesi ainukesena tantsupõrandal olla, samas kui iirlased vahivad meid nagu kergelt tobud. Samas ei julgend keegi tantsupõrandale tulla, ju siis tantsisime väga hullumoodi. Vähemasti sai välja end tantsitud üle pikaaja :) Ning veel üliheas seltskonnas ;)

Eile käisin veel ühe toreda iiri neiuga väljas :) 

Jean on Hannah' tädi :) 

Paar päeva on ilm jälle soojem olnud. Meil oli ka jälle talve jahedust tunda, kui Eestis lumi maha tuli. Loodetavasti nüüd jääb ilm heaks :) Eile õnnestus mul ka trepist üles kukkuda, natuke teeb hüppeliiges valu, aga vast pole hullu. Täna lähme õhtul siis uut trenni proovima : TRX. Ülikoormav trenn pidi olema, aga vast on mõnsa :) Jooksmisega läheb ka suhteliselt hästi. Eelmine nädal jooksin 2x 8,7 km. See nädal tahaks ikka 3x jooksmas käia. Suvi ju lähedal.

Aga olksti, järgmise kirjutamiseni!

Seniks pai-pai!

A