Jällegi üks üles-alla nädal

Eelmine nädal algas suhteliselt kenasti - ilmad olid ilusad, sai toredasti aega veeta. Esmaspäeval käisin jälle TRXis ning tahtsin jälle korraliku trenninädala teha. Teisipäeval käisime rannas, aga veetsime natuke liiga hästi aega. Peale seda jäin korralikult haigeks ning ei saand terve nädala trenni teha. Hääl oli täiesti kadunud ning kolmapäeva öösel oli ikka korralik palavik ja vääägagi veidrad unenäod.

Peale rannaskäiku harjutasime natuke golfi ja käisime kohas nimega Edenvale.

Selline tõsiselt ilus koht siin Wexfordi lähedal.

Kolmapäev-neljapäev istusin siis kodus ja ravisin end ning reedel oli juba tervem tunne. Läksime Kati ja Triiniga ratastega sõitma. Tegime ikka korraliku ringi - lahkusime kodust 10.30 ning tagasi jõudsime pisut enne kl 5. Sõitsime 29,6 km. Niiet natuke ikka sain kehale trenni ka.

Laupäev ja pühapäev olid 2 viimast tööpäeva. Eneselegi ootamatult viimased, need olid ka viimsed piisad karikasse.. Vägagi stressirohked. Pühapäeval jättis boss mu ühe uue kokaga teenindama ning ise läks koju. Restoran oli täis ning kokk ei oskand midagi muidugi teha.. Seega õhtu jooksul oli meeletu pinge peal. Polnud hetkegi mõelda, lihtsalt töötasin nagu robot. Ning siis tuli välja, et boss oli end nii täis tõmmand, et tal oli täiesti kama, kuidas palgad saavad selle nädala eest makstud ning kuidas resto kinni saab. Täiiiiesti haige inimene.. Ma lihtsalt ei mõista kuidas saab nii hoolimatu olla esiteks oma töötajate suhtes teiseks oma ettevõtte suhtes, mis talle endalegi leiva lauale ju toob.. Täielikult tobe suhtumine.. Sellega sai minu mõõt täis.. Pingelangus oli lihtsalt nii suur, et nutt tuli vägisi peale.. Täna veel sain talt kõne, et kas täna saaks tööle minna, ütlesin, et eales enam oma jalga sinna ei tõsta.. Lihtsalt ei taha oma närve kulutada sellise inimese peale. Aga jah, vähemalt uus õppetund siiski. Ka selliseid asju peab ette tulema.

Varsti-varsti tuleb kohe uus post mu selle nädala suurseiklustest :)

Seniks Pai!
A